Tean nii mõndagi väga tugeva tahtejõuga inimest, mina nende hulka ei kuulu.
Kuidas tahtejõuga inimesed tegutsevad
Tahtejõuga inimesed tegutsevad nii, et nad lihtsalt panevad ennast tegema, sõltumata sellest, kas neil on tunne või mitte. Nad võivad olla väsinud, neil võib puududa motivatsioon, aga nad suruvad läbi. Nad seavad eesmärgi ja käivad sellest läbi kasvõi hambad ristis, sest neile on oluline tulemus, mitte see, kuidas nad protsessi jooksul end tunnevad. Nende suurim trump on, et nad suudavad oma tundeid ajutiselt ignoreerida ja tegutseda “plaani järgi” iga hinna eest.
Miks tahtejõud raugeb
Aga tahtejõud ei ole lõputu. See on teadliku teadvuse tööriist – ja teadlik teadvus on nagu arvuti RAM, millel on piiratud maht. Kui tahtejõudu liiga palju kulutada, siis ühel hetkel lihtsalt jookseb süsteem kokku. See on põhjus, miks pärast pikka surumist tuleb väsimus, motivatsiooni kadumine ja isegi vastumeelsus sama asja uuesti alustada.
Tahtejõu varjuküljed
Tahtejõud on ka üsna kulukas tööriist – see kurnab, tekitab pinget ja hoiab keha pidevas “pean” režiimis. Pikemas perspektiivis kasvatab see vastupanu, sest iga kord, kui sa sunnid end tegema midagi vastu oma sisemist tunnet, koguneb väike sisemine protest.
Mõttetreening – alternatiiv tahtejõule
Sest mõttetreening ei ole tahtejõu praktiseerimine, see on enesejuhtimine läbi enesetundmise.
Tahtejõu treening vs mõttetreening
Kujuta nüüd ette, et sa tahad alustada füüsilist treeningut – olgu see jooksmine, hommikuvõimlemine või midagi muud.
Tahtejõu treening näeb ette, et sa kirjutad endale plaani, määrad kindlad päevad ja kellaajad ning siis “lihtsalt lähed ja teed”, ükskõik mis tunne on. Iga kord, kui sul ei ole isu, tuletad endale meelde, et sa oled endale lubaduse andnud ja pead sellest kinni pidama. See võib mõneks ajaks toimida, aga nii hoitakse ennast pidevalt välise käsu all, mitte ei kasutata liikumiseks sisemist soovi.
Mõttetreenerina teen ma midagi targemat – ma räägin endaga läbi. Ja mitte ainult oma peas, vaid oma kehas.
Pea ja keha vestlus
Üks ägedamaid asju, mida ma mõttetreeningu aegade jooksul õppinud olen, on pea ja keha vaheline suhtlus. See on äge.
Kui ma küsin endalt, millist trenni ma tahan ja kuidas ma ennast selles kõige enam toetada saan, ei usalda ma mitte vastust oma peas, vaid vastust oma kehas.
Paljud kaalulangetajad kasutavad seda ideed, öeldes, et nad usaldavad oma keha – et keha teab, mida tal vaja on. See on üpris täpne väide, kuid sellel on oma eeldused. Nimelt peab sinu keha olema treenitud puhta toidu peal.
Aususe treening
Sarnased eeldused kehtivad ka mõttetreeningu puhul. Enne pea ja keha vestlust tuleb sul õppida absoluutset ausust. Meil tuleb puhastada oma teadvus risust.
On uskumatu, kui palju me inimestena endale valetame. Kuid kui me õpime enesetundmaõppimise protsessi, siis saame kohe aru, kui valetame, asja ilustame või tahame midagi märkamata jätta. Ma ei saa endale valetada, sest mu keha reageerib. Võib-olla ma ei saa alati aru, mida ma endale konkreetselt valesti ütlen, kuid ma tean kindlalt, kui miskit on info mõttes paigast ära.
Sundimise asemel kuulamine
Niisiis, kui sa soovid lõpetada enese sundimise, ja teha muutus protsessi nautimise suunas, pead esimese sammuna õppima end ausalt kuulama.
Kui sa selle oskuse omandad, pole tahtejõudu enam vaja.
