Kirjutasin selle loo RP Praktiku lugejatele ja teistele raamatupidajatele. Artikkel ilmus ajakirjas Raamatupidamise Praktik, detsembris 2022.
Aega pole tegelikult kunagi puudu
Aeg on vist teema, millele mõtleme kõige rohkem. Meil pole sageli aega korralikult süüa, trenni teha, perega puhata või raamatuid lugeda. Elutempo aina kasvab ja tundub, et kõigeks lihtsalt ei jätku mahti ega jaksu.
Olen hariduselt raamatupidaja. Olen koostanud bilansse, kasumiaruandeid ja aastaaruandeid üle 20 aasta. Umbes 15 aastat tagasi hakkasin lisaks arendama ka teist ametit – õppisin mõttetreeneriks.
Täpsus, mis käib raamatupidaja tööga kaasas, on tulnud minuga ka mõttetreeningusse. Nii räägingi ajast just detailide kaudu – sest küsimus „kuidas leida aega ja motivatsiooni asjade ärategemiseks?“ algab alati väikestest mõtetest.
Vead mõtlemises tuleb üles leida
Raamatupidamises on algdokumendid, nende alusel tehtud kanded ja nendest moodustuv aruanne. Mõttetreeningus on algdokumentideks sõnad ja laused.
Näiteks: „aeg“, „motivatsioon“, „kõik vajalikud asjad“. Nendest sünnib meie peas üks lugu – aruanne, mida me ise koostame.
Kui algdokumendist saadakse valesti aru, on vale ka aruanne. Sama juhtub mõtlemises.
Mõttetreeneri töö ongi märgata, kus me mõtet tõlgendame valesti ja kus probleem tegelikult alguse saab.
Kui väidame, et „mul ei ole aega ega motivatsiooni“, siis räägime tegelikult loost, mitte faktist.
See lugu ütleb: on asju, mille tegemiseni ma ei jõua, ja asju, mida ma ei taha teha. Ja nii jõuame järelduseni – et viga on ajas või motivatsioonis. Aga kas on?
Algdokumendi kvaliteet määrab kõik
Raamatupidaja teab, kui tähtis on korrektselt vormistatud algdokument – õiged rekvisiidid, summad, allkirjad.
Inimesena peame sama tegema oma mõtetega: kontrollima, kas mõte, millele toetume, on üldse tõene.
„Mul on vaja rohkem aega,“ mõtleme.
Aga kust seda juurde võtta? Sina said 24 tundi. Mina sain 24 tundi. Kõik said.
Seega ei ole probleem ajas.
Kui see mõte korrigeerida, saab küsida olulisemat:
miks mu asjad siiski tehtud ei saa?
See on kvaliteetne küsimus. Sellest algab tegelik mõttetreening.
Hinda oma mõtteid nii nagu raamatupidaja hindab dokumente
Kui ütled: „Mul on liiga palju teha,“ küsi endalt – mis täpselt need asjad on? Kui palju need aega võtavad?
Või kui mõte ütleb: „Ma ei jõua,“ siis milleni sa ei jõua ja miks see oluline on?
Nii nagu raamatupidaja ei rahuldu kirjega „palju raha“, ei tasu ka mõtlemises rahulduda umbmääraste väidetega.
Kõik sõltub ühest küsimusest: mida ma tegelikult tahan saavutada?
Tulemus ei sünni tegevuste arvust, vaid eesmärgist
Raamatupidamises võib pidada arvestust kõige üle. Aga väärtus tekib alles siis, kui ma tean, miks ma neid detaile kirja panen ja millist aruannet ma luua tahan.
Elus on sama. Pole vahet, kui palju ma teen. Küsimus on: kas need tegevused loovad tulemust, mida ma tahan?
Tegevus on vajalik ainult siis, kui see teenib eesmärki.
Kui mõtlen: „Kõik tuleb ära teha,“ siis aeg saabki otsa. Aga kui küsin: „Millised tegevused viivad mind mu eesmärgini?“, siis aeg justkui kasvab. Me ei saa tasustatud tegevuste arvu eest, vaid tulemuste eest, mida need tegevused loovad.
Motivatsioon ja vastupanu – sama mündi kaks külge
Motivatsioon ei ole midagi välist. See ei tule ootamatult ega kao iseenesest.
Motivatsioon ja vastupanu on mõlemad tunded, mida me ise loome. Kui ütled: „Ma ei ole motiveeritud,“ siis mõtle – mida sa endale sel hetkel räägid?
Et see on raske? Ebameeldiv? Et sa ei usu, et jõuad?
Need mõtted tekitavadki vastupanu. Ja vastupanu sunnib tegevust edasi lükkama. Edasilükkamine sööb aega.
Kui tahad motivatsiooni, alusta mõttest. Vaata, mida sa endale räägid.
Kokkuvõte
Aega pole tegelikult kunagi puudu. Puudu on ainult selgust, mis on päriselt oluline.
Sea eesmärk.
Vaata mõtteid, mis selle eesmärgi ümber keerlevad.
Hinda, kas need toetavad sind või loovad vastupanu.
Ja vali siis teadlikult need mõtted ja tegevused, mis loovad tulemuse, mida sa tahad – olgu selleks aruanne, rahulolu või lihtsalt vaba aeg endale.
