Kirjutasin selle artikli RP Praktik lugejatele ja teistele raamatupidajatele. Artikkel ilmus Raamatupidamise Praktik detsember 2022 numbris.

Aeg tundub olevat teema, millele kõige rohkem mõtleme. Meil pole sageli aega korralikult süüa, trenni minna, perega puhkusele sõita, raamatuid lugeda vms. Elutempo aina kiireneb ja kõigi asjade ärategemiseks pole mahti ega jaksu.

Pakun välja ühe juhtmõtte, millest hiljem lähemalt räägin − aega pole tegelikult kunagi puudu. Ma olen hariduselt raamatupidaja ning koostan bilansse ja kasumiaruandeid. Olen koostanud aastaaruandeid üle 20 aasta. 15 aastat tagasi hakkasin arendama kaksikkarjääri ning õppisin mõttetreeneriks.

Kuna täpsus on raamatupidaja teine nimi, siis on see kandunud üle ka mu mõttetreeneri töösse ning detailide kaudu ma sulle sellest teemast räägingi. Teemaks on siis aeg ja kuklas tiksumas küsimus: kuidas leida aega ja motivatsiooni vajalike asjade ärategemiseks?

Raamatupidamises on algdokumendid, nende alusel koostatud kanded ja kannetest moodustuv aruanne. Mõttetreeningus on algdokumentideks sõnad ja laused, selles loos terminid: „aeg”, „motivatsioon”, „kõik vajalikud asjad” ja nendest moodustuv küsimus, n-ö vahearuanne ehk arusaamine meie peas. Antud juhul probleem.

Kui arusaamine algdokumendist on väär ja dokumendi sisu tõlgendatakse ekslikult või kanne koostatakse valesti, on aruanne vale. Sama kehtib ka mõttetreeningus. Mõttetreeneri ülesanne on märgata, kus me algdokumente valesti mõistame või tõlgendame ning kus me oleme probleemi valesti tõstatanud.

Mõttetreeneri ülesanne on leida üles n-ö vead meie mõtlemises. Vigade all pean silmas mõtteid, mis ei paku meile soovitud tulemust – tunnet või tegevust tulemuse loomiseks.

Vigade leidmiseks tuleb alustada lugudest, mida me endale räägime, praegusel juhul siis väitest, et meil pole aega ega motivatsiooni kõikide asjade ärategemiseks. Muidu me seda küsimust ju ei küsiks.

See mõte viitab ilmselt meie tegelikkusele, et on asju, mille tegemiseni me ei jõua ning mõned asjad jäävad tegemata meis peituva vastupanu tõttu.

Neid fakte vaadates teeme järelduse, et me ei jõua kõike tehtud, sest aega jääb puudu ning mõnikord ei soovi me teatud tegevusi teha, sest meil pole motivatsiooni.

Oleme jõudnud mõtteni, et meil on vaja juurde aega ja motivatsiooni ning kõik vajalikud asjad saavad tehtud. Aruanne ongi valmis.

Nagu näed, oli meil terve hulk ideid, mõtteid, millest osa olid tõesed, osa meie arvamused, osa järeldused ja mõni lihtsalt mõte. Need on siis algdokumendid, mille alusel saab vastavalt tõlgendusele kokku panna igasuguseid aruandeid, st lugusid.

Raamatupidaja hindab oma töös algdokumentide korrektsust. Rekvisiidid paigas, sisu välja kirjutatud, kogused olemas, allkirjad peal ja võib-olla veel mingid nõudmised, mis algdokumentidele on kehtestatud seadusega või firmasiseselt.

Inimesena tuleb meil hinnata mõtete korrektsust, sest algdokumendi kvaliteedist sõltub kõik ülejäänu.

Alustame aja nõudest. Mõte on – mul on aega juurde vaja. Kust? Kui palju aega sulle selleks päevaks anti? Mina sain 24 tundi. Sina? Usun, et said ka 24 tundi. Selline meie elukorraldus lihtsalt on. Soovid juurde? Pole võimalik. Ööpäevas on 24 tundi.

Ja pea nüüd hoogu, kui sa tahad hakata mulle selgitama, et tegelikult mõtled sa aja juurdesaamist retooriliselt. Sinu aju ei saa naljast aru ja läheb otsingule, raisates nõnda veel rohkem aega.

Seega ma väidan, et sul ei ole aega kunagi puudu. Aeg ei ole palgaraha, mida mõni firma maksab välja õigel päeval ja mõni teine nädalaid hiljem. Aeg saab välja makstud täpselt õigel ajal ja õiges koguses. Kõigile ühtemoodi.

Mis siis nüüd? Mõte sai muudetud.
Nüüd on vaja hakata mõtlema. Kui ma tean, et asi ei ole ajas, siis milles? Miks minu asjad ei saa ikkagi tehtud?

See on kvaliteetne küsimus, mis aitab välja selgitada tegelikke põhjuseid. See küsimus toob tõenäoliselt esile igasuguseid vastuseid – mul on liiga palju teha, mul ei ole energiat selle tegemiseks, mul pole alati motivatsiooni tegutseda.

Kõik need mõtted võivad olla tõesed, kuid enne otsustamist tuleb neid ükshaa- val hinnata.

Kuidas neid mõtteid hinnata? Samamoodi nagu hindad algdokumente. Kui dokumendile on kirjutatud „palju raha”, lähed sa ülemuse juurde ja tahad teada numbrit.

Sina oled enda ülemus. Seega numbrit küsid endalt. „Mul on palju teha” peaks saama vastuseks, mis need tegevused on ja kui palju need tegelikult aega võtavad.

Parameetreid, mida täpsustada, on palju ning need sõltuvad vaid ühest asjast – mida sa saavutada tahad?

Olemegi jõudnud mõttetreeningu alustala juurde. Me võime mõelda, mida iga- nes tahame. Võime teha, mida iganes tahame ja võime ka kulutada aega nendele tegevustele nii palju, kui tahame. Kõik sõltub sellest, mida me lõpuks luua tahame.

Raamatupidamises võib pidada arvestust igasuguste asjade üle. Võime kulutada aega detailide kirjapanekuks, teha palju tegevusi millegi arvestamiseks – kuid sel- les tegevuses iseenesest ei ole väärtust.

Põhjus, miks me neid detaile raamatupidajana kirja paneme, sõltub aruandest, mida luua tahame ning tulemusest, mida nõutakse või mida eesmärgi saavutamiseks vaja on.

Seega ei mängi ei tegevused ega kulutatud aeg üldse rolli. Küsimus on selles, millist tulemust sa nende tegevustega luua tahad ja kas need tegevused viivad sind selle tulemuseni?

Seega algdokumentide sorteerimiseks tuleb sul teada, mis on ettevõtlusega seotud kulu. Nõus? Sest kui sa ei tea, mis on ettevõtte tegevus ja mida selle tegevuse elluviimiseks vaja läheb, ei oska sa otsustada, millised on abikõlblikud ja maksuvabad kulud ning millised kulud on maksustatavad. Sul on eesmärk, millest lähtuda. Sama on nende „kõigi vajalike asjadega”.

Tegevused on vajalikud ainult siis, kui need täidavad eesmärki.

Enamasti kipume arvama, et kõik ülesanded, mis meile antakse või mis me endale võtame, on vajalikud. Võib-olla need ainult tunduvad meile vajalikud, sest me pole harjunud eesmärgipäraselt mõtlema.

„Kui töö on laual, tuleb see ära teha” mõtteviisi jaoks ei ole meil kunagi piisavalt aega. Pealegi võiks igaüks juba maast madalast hakata juurutama endas arusaama, et me ei saa tasustatud (ja mitte ainult rahas) mitte tegevuste tegemise, vaid tegevuste kaudu loodud tulemuste eest.

See on mõtteviis, mis sunnib mõtlema. Ja kui me mõtleme, muudame oma tulemusi ja kasvatame aega.

Ma tean, et sa vaidled minuga. Sellest pole midagi. Paljud kliendid tahavad mulle selgeks teha, et nende mõte on tõde. Ma ei usu seda. Mõte on ja mõte jääb ainult mõtteks.

Seega kui sa usud, et kõik need asjad on tõesti vajalikud või et kõiki neid asju pead tegema sina, siis nii ongi − sul tuleb mahutada need oma ajakavasse, teha ületunde või tegutseda pere arvel. Või sul on võimalus mõelda teisiti ja tõesti hakata uurima neid algdokumente – mõtteid, mida sa endale ütled. Küsi endalt, milliseid eesmärke need mõtted ja tegevused täita aitavad?

Vaatame veel üht komponenti, mis määrab, kas sulle antud 24 tunnist sulle jagub või mitte ning räägime motivatsioonist. Motivatsioon määrab, kui kiiresti sa asja kallale asud. Mis on motivatsioon? Me räägime endale, et oleme motiveeritud või ei ole motiveeritud. Need on need mõtted, millega töötad, kui iseendaga räägid.

Mida see tähendab, et ma ei ole motiveeritud midagi tegema? Lihtsalt väljendatuna tähendab see seda, et sul ei ole seda sisemist tõmmet, mis sind tegevusse lükkaks. Sul tuleb end ise lükata ja see on raske, sest motivatsiooni asemel oled sa loonud endasse vastupanu.

Vastupanu millegi tegemiseks on täpselt samasugune tunne nagu motivatsioon midagi teha, pealegi oled sa suuteline mõlemaid tundeid ise looma.

Motivatsioon ei ole midagi välist ja eraldiseisvat, nagu me kipume arvama. See ei teki iseenesest ega tule ootamatult, kuigi meile tundub, et see nii on.

Vastupanu ei ole samuti midagi välist. See ei tulene tööst, mida meil teha tuleb ega keskkonnast ega ka töö raskusastmest. See sõltub ainult sinu mõtetest selle töö kohta.

Vahel mõtleme endast hästi ja tunneme innustust eelseisva tegevuse ees, teinekord aga kahtleme ning kaotame motivatsiooni alustada.

Mida sa ütled endale, kui mõtled, et peaksid selle tööga pihta hakkama? Kas see on raske? On see ebameeldiv? Miks sa tegelikult ei taha seda teha? Kas sa ei usu, et jõuad sellega valmis? Kõik need mõtted võivad olla põhjuseks, miks sa ei tunne endas motivatsiooni, vaid hoopis vastupanu.

Vastupanutunne sunnib tegevust edasi lükkama ja edasilükkamise käigus kaotad veelgi enam aega.

Niisiis võtame teema kokku ning vastame küsimusele: kuidas leida aega ja motivatsiooni kõikide vajalike asjade ärategemiseks?

• Sea endale eesmärk ja hinda kõiki tegevusi eesmärgi kaudu.
   
• Vaata oma mõtteid ja hinda, kas need aitavad eesmärgipärasele tegevusele kaasa.
   
• Vali ainult need mõtted ja tegevused, mis on eesmärgipärased ja loovad sulle tulemuse, mida soovid. Olgu selleks siis vajalik aruanne või vaba aeg iseendale.