Rohkelt huvi tekitanud küsimus on "Kuidas mõelda nii, et kaal langeks?" Ja kohati mulle tundub, et vastusena oodatakse mõnd ideaalset lauset, mis pühib kaaluprobleemi igaveseks sinu elust. Asi ei ole ju selles, et sa mõtleksid "pakse mõtteid", asi on pigem ikka selles, et sa ei suuda juhtida end tegevustesse, mis aitaks sul kaalu langetada . . .

Alustame algusest ja tuvastame probleemi.

Oluline mõte, mida ma sageli oma klientidelt kuulen on: "Ma ei tea, miks mu kaal ei lange, ma söön nii vähe."

"Ma ei tea" ei ole kunagi hea mõte. Kuna mõttetreeningus ei ole tühiseid mõtteid, vaid iga mõte loob, siis mõista, et idee "ma ei tea" ei saa luua tulemust, mida ma tahan, on ülioluline.

Mõtle sellele. Mida sa näed, kui sa ütled endale "ma ei tea...". 

Just. Sa ei näe midagi. Sa lood segadust ja paigalseisu. Ja pealegi ... see pole ju tõsi. Sa tead. Sa lihtsalt ei taha tunnistada. Nagu me kõik.

Üks idee, mida ma mõttetreeningus õpetan, on loomisprotsess. Loomisprotsess näitab ära, kuidas me üldse tulemusi loome. Kuidas me oleme jõudnud siia, kus me täna oleme. Kuidas me oleme loonud endale selle kaalunumbri, mis meile kaalult vastu vaatab.

Ja kuna mõtteteaduses ei loe mitte tõde, vaid idee ise, siis loomisprotsessi tööriistaks saabki see mõte, mida sa oled ostustanud mõelda.  Siit ka kinnitus selle mõtte "ma ei tea" mõttetuses.

Ainus viis hakata midagi muutma, on seista vastamisi tõega. See tundub ju mõnes mõttes iseenesest mõistatav, kuid paraku just kõige loogilisemad lahendused ei leia meie maailmas kasutamist.

Sul tuleb hakata endale tunnistama, et sa tead või siis hakkad teadma.

Ja puust ja punaseks tehtuna tähendab see seda, et sa pead täpselt teadma, mis sinu suust sisse läheb, kui palju sa liigud ja mis sinu kehakaal on – iga päev.

Sul tuleb hakata pidama arvestust faktide kohta. Kui sa seda teed, mõistad sa väga selgelt, miks su kaal ei lange ja kus tuleb hakata muutust looma.

Liiga sageli lubame olla endal mõttelaiskuses ja mitte arutleda sellel teemal, kuidas muutus tekib. Kuidas ma jõuan "Ma ei tea" või "Ma ei usu" seisundist – "ma tean", "ma teen" või "ma mõtlen välja" seisundisse.

Kui sa mõtled, siis sa mõistad, et sa teed seda etappide kaupa, samm sammult. Näiteks sa tuvastad faktid oma söömist puudutavas valdkonnas. Sa tead nüüd täpselt, mida sa sööd, kui palju sa sööd, millal sa sööd, kus sa sööd ja miks sa sööd.

Nüüd pane tähele. Veel üks oluline viga. Me ei selgita endale fakte välja (ma läheme mõtte peale "ma tean ju niikuinii palju ma söön"), kuid nõuame ajult lahendust oma probleemile.

Kuid tulemuste loomise protsess ei toimi nõnda. Meil on vaja õigeid sisendeid – andmeid, millega töötada. Selleks tuleb meil koguda fakte.

Harvad pole ka olukorrad, kus me jätame olulise sammu tegemata (nt ei kogu enda kohta fakte), kuid nõuame nüüd oma ajult vastust küsimusele, mida ma siis tegema pean, kui ma neid fakte teaksin. See on absurdne! Me ei saa kunagi teada, mis on see teine samm, kui me pole astunud seda esimest. Alles siis, kui sa oled otsustanud teada saada mida sa sööd, kui palju sa sööd .... jne ... alles pärast seda "taipad" sa, mis edasi.

Seega kui vastata selle blogi küsimusele "Kuidas mõelda nii, et kaal langeks" ühe lausega, siis kõlaks see nõnda: mõtle faktides.

Sinu esimeseks mõttemuutuseks on loobuda mõttest, mis täna kõige sagedamini sinu pähe kipub. Lahenda see ära. Ostusta midagi. Kui see mõte on "ma ei tea", otsusta, et sa tead. Kui see mõte on "mul ei õnnestu", ostusta, et sul õnnestusb. Ja edaspidi mõtle ainult seda uut mõtet.

Kui sa treenid end mõtlema faktides – täpselt, mitte üldiselt, elimineerid sa kogu draama kaalulangetamise protsessist. Su mõttetegevus on risu vaba ja vajalikud otsused selgelt nähtavad.

Me mõtleme mõtete muutuse liiga keeruliseks. See pole seda. See on väga lihtne. Sul tuleb end lihtsalt distsiplineerida mõtlema nii, nagu sinu eesmärgile kasulik.