Mida mõtlemise muutmine tegelikult tähendab?

Lugeja küsib:

Väga hea küsimus.

Sest mõtlemise muutmine pole kaugeltki lihtsalt otsus „nüüd ma mõtlen teisiti“.

See on protsess – ja selle mõistmine algab sellest, et sa saad aru, mis roll mõtetel üldse on.

Mõtted on töövahendid

Enne kui rääkida, kuidas mõtlemist muuta, tasub küsida, miks mõtted on üldse nii tähtsad.

Mõtted, mida me tavaliselt peame iseenesestmõistetavaks, on tegelikult meie elu ehitusplokid. Iga mõte loob midagi.

Mõtted ei ole oma olemuselt ei positiivsed ega negatiivsed – need on lihtsalt seemned, millel on potentsiaal kasvada.

Kui paned seemne mulda, vajab ta kasvamiseks sobivat pinnast, vett ja valgust.

Sama kehtib ka mõtteseemnete puhul – ainult et nende pinnas on inimene ise, täpsemalt meie teadvus.

Mõtted otsivad inimest, kes neid väljendaks

Lugesin kord Mel Robbinsi raamatust üht mõtet, mis jäi mulle eredalt meelde. Ta kirjutas, et ideed otsivad inimest, kes võimaldaks neil end väljendada. Kui üks inimene pole valmis seda ideed ellu viima, liigub idee järgmise juurde.

See tähendab, et mõtted vajavad meid – sind ja mind –, et end avaldada. Meie saame otsustada, milliseid mõtteid me vastu võtame ja milliseid mitte.

Mis on selle mõtte olemus, mida sa endale räägid?

Kui tahame õppida mõtteid kasutama, tuleb meil esmalt tunda nende olemust.

Iga mõte on idee. Ja igal ideel on jõud.

Näiteks:

• „Ma ei saa seda endale lubada.“
• „Mul ei ole raha.“
• „Mul puudub enesekindlus.“
• „Kaalulangus ei õnnestu mul kunagi.“

Need kõik on ideed – ja igaüks neist võib end väljendada, kui sa ta sisse lased.

Sa võid samamoodi valida teised ideed:

• „Ma saan endale lubada kõike, mis on mulle tõeliselt oluline.“
• „Mul on alati piisavalt vahendeid, et elada elu, mida ma tahan.“
• „Ma tunnen end enesekindlana ka siis, kui asjad ei lähe plaanipäraselt.“
• „Kaalulangus on minu võimalus ennast paremini tundma õppida.“

Mõlemad mõtete read on võrdselt olemas. Ühed loovad piire, teised avardavad.

Ja kuna mõtted ei ole kunagi ei tõesed ega valed, võime valida, millistega tahame edasi minna.

Mõtlemise muutmine on protsess, mitte ühekordne otsus

Nüüd sa tead: mõte pole tõde, vaid töövahend. Millist elu sa lood, sõltub sellest, milliste mõtetega sa töötad.

Mõtlemise muutmine algab teadlikkusest ja esimene samm on märkamine – aru saada, et sul üldse on mõtted.

Teine samm on aktsepteerimine. Enne, kui sa midagi muudad, tuleb see vastu võtta sellisena, nagu see praegu on.

Liiga tihti püüavad inimesed mõtteid muuta enne, kui nad üldse teadvustavad, mis mõte neid juhib. Tulemus? Jo-jo efekt – uus mõte tuleb hetkeks, vana tuleb tagasi ja miski ei muutu.

Kolmas samm on tegelik muutus. See tähendab ühe mõtte mõtlemise lõpetamist ja uue mõtte teadlikku valimist.

Kui see muutus on päriselt tehtud, hakkad sa seda nägema oma igapäevaelus – tegudes, suhetes, tulemustes.

Mõtlemise muutmine vajab aega ja harjutamist

Me kõik tahaksime neid hetki, kus korraga käib „ahhaa!“ ja elu muutub.

Need hetked on olemas – ja need on imelised.

Aga püsiv muutus ei sünni ühe taipamisega.

See sünnib igapäevasest harjutamisest.

Mõttetreening ongi see igapäevane tööriist, mis õpetab märkama, juhtima ja suunama oma mõtteid.

See on enesejuhtimise oskus – ja nagu iga oskus, see kasvab, kui seda kasutada.

Teadlik töö oma mõtetega on kordades tulemuslikum kui ootamine, et ühel päeval tuleb suur „valgushetk“ ja muudab kõik.

Sinu elu muutub siis, kui sina hakkad oma mõtteid märkama ja valima.

Kokkuvõte

Mõtlemise muutmine ei tähenda, et hakkad mõtlema ainult positiivselt. See tähendab, et sa tead, mida mõtled.

Et sa märkad, aktsepteerid ja valid teadlikult, milline mõte sinu elu loob.

Aeg on pöörata tähelepanu mõtetele, mida sa iga päev kasutad. Sest need on su elu tööriistad.