Unistuse teostamine nõuab sageli juriidilise keha olemasolu, sest tööandja poolt pakutud võimalused võivad jääda piiratuks. Seega tuleb asutada oma firma.

Olen põhierialalt raamatupidaja ja mul on üle 20 aasta pearaamatupidaja kogemust, seetõttu on minult aeg-ajalt keegi ikka küsinud, mida oma firma asutamiseks vaja on. Teen siin olulistest punktidest kiire ülevaate.

ASUTAJAD

Esmalt on vaja otsustada, kas soovid firmat asutada üksinda või kellegagi koos. Kui teha kellegagi koos, siis tasub alati kaaluda riski, et teine inimene ei ole sina.

Seetõttu tasuks võimalikud paljud asjad eelnevalt läbi rääkida – kes firmas mida teeb, millised valdkonnad on kumma partneri vastutada jne (netist leiab selle kohta infot).

Minu eelistus on asutada firma üksinda ja koostöö raames viia läbi erinevaid projekte, kus igas projektis saab omavahelised tingimused kokku leppida. Alati selline vorm muidugi ei sobi.

VORM

Järgmiseks tuleb otsustada, millise firma ma asutada soovin.

Valida on osaühing (OÜ), usaldusühing (UÜ), täisühing (TÜ) ja MTÜ (aktsiaselts ka, kuid see juba suuremate ambitsioonide korral ja keerulisemate tehingutega).

Vorm määrab kas firmat on üldse võimalik üksi asutada.

Osaühingut võib asutada üks kuni mitu inimest (osanik või osanikud); täisühingut saab samuti asutada üksinda (oled siis täisosanik); usaldusühingut üksinda asutada ei saa, on vaja vähemalt kahte inimest – täisosanikku ja usaldusosanikku, nende rollidest allpool.

Osaühingu ja usaldusühingu/täisühingu erinevusi on laias laastus neli:

VASTUTUS

Osaühing vastutab oma tegevuste ja võetud kohustuste eest oma varaga ehk firma varaga. Kui sõlmid lepingu kellegagi ja jääd majandusraskuste tõttu võlgu, siis on võlga õigus sisse nõuda ainult firmale kuuluva vara arvelt.

Usaldusühingus ja täisühingus vastutab täisosanik kogu oma isikliku varaga. See vastutus on võrreldav FIE (füüsilisest isikust ettevõtaja) vastutusega. Kuna täisühingus on ainult täisosanik(ud), siis vastutavad nad võetud kohustuste eest solidaarselt (ühiselt) kogu oma varaga.

Usaldusühingus on tavaliselt üks täisosanik ja üks usaldusosanik. Täisosanik vastutab 100% kõigi kogustuste eest kogu oma isikliku varaga. Usaldusosanik ainult oma sissemakse ulatuses, milleks võib olla ka 1 euro. Kuigi usaldusosanik kohustuste eest ei vastuta, ei ole tal ka firma juhtimises mingit sõnaõigust (kui ei otsustata teisiti). Seega on tegemist justkui vaikiva partneriga.

SISSEMAKSE

Vanasti oli UÜ ja TÜ asutamise üheks eeliseks sissemaks. Kui OÜ nõudis asutamisel 2500 eurot, siis UÜ ja TÜ saab asutada tasudes sissemakseks vaid 1 euro.

Nüüd saab ka osaühingut asutada sissemakset koheselt tasumata.

Oluline erinevus on aga dividendide maksmisel. Kui Osaühing asutada sissemakset tegemata, ei saa dividende enne maksta, kui osakapital on täies ulatuses sisse makstud.

Usaldusühingu ega täisühingu puhul osakapitali miinimumnõue ei kehti. Seega saab usaldusühingust dividende maksta ka juhul, kui osakapitali sissemakse on näiteks 30 eurot.

ASUTAMISKULU

Erinevus on ka asutamisega seotud riigilõivus. Firma asutamisel tuleb maksta riigilõivu ja osaühingu puhul on see 200 euri (kontrolli riigilõivuseadusest §59 järgi), kui kasutad asutamisel notari abi, lisanduvad ka notari tasud.

Usaldusühingu asutamisel on riigilõiv vaid 12.78 eurot.

Aastaid tagasi oleksin öelnud, et nõutavad dokumendid usaldus- ja täisühingu loomisel on kordades lihtsamad kui osaühingu puhul. Kuid kuna Äriregister on oma elektroonilise ettevõtte asutamise süsteemi nii lihtsaks muutnud, siis mulle tunudb, et pole enam vahet.

Minu üllatuseks sai isegi osaühingu põhikirja koostada www.rik.ee süsteemis ettevõtet asutades.

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

Nüüd siis veel üks uudis, mis mulle kui raamatupidajale arusaamatuks jääb, kuid nii see on. Usaldusühingu ja täisühingu puhul ei ole vaja esitada kord aastas Äriregistrile raamatupidamise aastaaruannet. Seda võid lugeda isegi lehelt www.rik.ee, kui hakkad ettevõtte vormi valima.

Arusaamatuks jääb mulle see tingimus seetõttu, et ka usaldusühingul ja täisühingul jääb endiselt kohustus pidada oma tegevuse üle raamatupidamist, maksta makse ja järgida kõiki muid seadusi, nii nagu osaühing.

Oma kogemusest võin öelda, et kõige raskem firma asutamisel on valida sellele nimi. Kui nimi on olemas, on kõik ülejäänud juriidiline osa juba väga lihtne.

KAS OSTA RIIULIFIRMA?

Mõni sõna ka sellest terminist. Riiulifirma ei ole midagi muud, kui juba Äriregistrisse kantud firma, kus ei ole veel tegevust alustatud. Ostes sellise valmis firma, tasud teenuse eest, mis firma registreerimise sinu eest ära tegi.

Kuna olen asutanud neli firmat, siis julgen väita, et kui viitsid Äriseadustikku lugeda, saad usaldusühingu, täisühingu ja osaühingu asutamisega ise hakkama. Kui võtta ette Äriseadustik ja süüvida nendesse nõuetesse, siis nende järgi dokumente koostada on väga lihtne, eriti veel, kui soovid asutada usaldusühingut.

Osaühingul on vaja läbi mõelda osaühingu põhikiri, mis ongi ainus keeruline dokument. Kuid kui võtad asja tõsiselt ja uurid veidi Äriseadustikust ja siis lisaks veel netist, on sul asi varsti selge.

Pealegi on firma asutamine elektrooniliselt nii lihtsaks tehtud, iga järgnev samm on ette öeldud ja notarit ei lähe ka vaja. Nagu juba mainisin isegi osaühingu põhikirja saab lahtreid täites valmis kirjutada firma asutamisel. Kui mõnes asjas juhtus siiski apsakas, annab Äriregister vea parandamiseks teatud aja.

Firma asutamine iseenesest on lihtne, kuid kindlasti tuleb arvestada hilisema firma majandamise kulude ning kohustusega esitada riigile aruandeid. Siinjuures ei ole erinevust, kas oled asutanud OÜ, UÜ või TÜ. Alltoodud kohustused kehtivad kõigile nendele vormidele.

RAAMATUPIDAMINE

Esimene tähelepanu nõudev valdkond on raamatupidamine. Kui sa ise raamatupidamist ei oska ja ei kavatse ka ära õppida, siis on sul vaja leida endale raamatupidaja või raamatupidamisteenust pakkuv firma.

Kui firma käive on kuni 40 000 eurot aastas ja firma ei ole end käibemaksukohustuslaseks registreerinud, siis piisab enamasti, kui raamatupidamisdokumente kantakse sisse üks kord aastas aastaaruande tegemisel. Kulu suurus sõltub kindlasti raamatupidajast ning Eesti piires on siin suured käärid.

Juhul kui soovid ise raamatupidamist teha ja sellesse valdkonda veidi oma aega investeerida, siis soovitan kasutada raamatupidamisprogrammi Merit pilveversiooni.

Võtsin ise 2017. a alguses Meriti kasutusele ning üllatusin tõeliselt positiivselt kui hästi on arendajad mõelnud raamatupidamise nüanssidele. Pealegi on Merit arenev väikeettevõte ning tagab pidevalt üha paremad uuendused automatiseerimiseks. Kindlasti soovitan kasutada Meritit koos Costpocket'ga.

FIRMA OMANIK PEAB SÄILITAMA FIRMA ETTEVÕTLUSEGA SEOTUD KULUTUSTE DOKUMENTE (OSTUARVED, TSEKID, LEPINGUD JM)

Ettevõtte raamatupidamise korraldamine tähendab ettevõtte dokumentide korras hoidmist.

Dokumente on erinevaid, kuid kõige igapäevasemad dokumendid on ettevõtlusega seotud kulude arved, tsekid. See on igapäevane rahaline kulu, millelt makse maksma ei pea, sest need kulud on vajalikud sinu ettevõtluskäibe loomiseks.

Kehtib see vaid siis, kui sul on raamatupidamisele ette näidata kulutsekk. Kui arvet või tsekki pole, kuulub ka ettevõtlusega seotud ja ettevõttest välja maksud kulu maksustamisele.

Kui kuludokumendil olev kulutus ei ole firma tegevusega seotud, on see ettevõtlusega mitte seotud kulu ja kuulub samuti maksustamisele.

Soovitav on korras hoida ka oma suhtumine raamatupidamise osas. Ettevõtjana ei tee sa raamatupidamist mitte Maksuametile, vaid ikka iseendale. Ettevõtte omanikuna tahad sa teada, mis seisus sinu firma on. Ainus viis seda teada, on hoida raamatupidamine korras.

Oluline arusaamine, mis algajal ettevõtjal tuleb endale kohe alguses meelde jätta on järgmine: firmasse laekuvat raha ei tohi kohelda nagu palgaraha, mis laekub sinu eraisiku kontole.

Palgaraha on juba maksustatud sinu tööandja poolt. Maha on võetud tulumaks, töötuskindlustusmaks, ka kogumispensionimaks ning riigile on makstud sinu palgalt sotsiaalmaks. (Palga maksude arvutamise kohta leiad netist palju infot).

Firmasse laekunud raha on firma raha ja maksuvabalt võid seda kasutada vaid ettevõtlusega seotud kulude katmiseks. Lihtsustatult võib öelda, et kui kasutad firmasse laekunud raha asub see ühes või teises kategoorias kas
1) ettevõtlusega seotud kulu, mille kohta saad arve või kulutseki ning millelt makse maksma ei pea või
2) kõik muud väljavõetavad summad, millelt tuleb tasuda maksud.

MAKSUVABAD VÄLJAMAKSED

Rusikareegel on, et kui teed väljamakse eraisikule (sh endale) ilma kulutsekita, siis kuulub see maksustamisele. Seda on hea meeles pidada, sest see sunnib sind seadusi uurima, sest on mõned kulud, mida teatud piirmääras maksustada ei ole vaja.

– Autokompensatsioon

Maksuvabalt saad tasuda endale näiteks autokompensatsiooni. See on siis kuluhüvitis isikliku sõiduauto kasutamise eest ettevõtte hüvanguks. Millises osas saad endale autokompensatsiooni maksta ja millised nõuded peavad selle puhul olema täidetud, seda reguleerib Vabariigi Valitsuse määrus: Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord

– Päevaraha

Käies ettevõtluse arendamise huvides välismaal komandeeringus, saad maksta endale päevaraha. Ka päevaraha maksmise kord on reguleeritud Vabariigi Valitsuse määrusega: Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord

– Tervisekulud

Alates 01.01.2018 on võimalik maksuvabalt tasuda ka sporditoetusi. Tingimused on kirjas Tulumaksuseaduse §48 lg 5(5)

ERINEVAD MAKSUMÄÄRAD

Veel on hea teada, et erinevad väljamaksed on maksustatud erinevalt.

– Palgamaksud

Palgamaksudelt peetakse kinni tulumaks, töötuskindlustusmaks, kogumispensionimaks ja tasutakse sotsiaalmaks ja ettevõtte töötuskindlustusmaks.

– Tulumaksuga maksustatud kulud

Ainult tulumaksuga maksustatakse näiteks laenuintressid. Oled andnud ettevõttele laenu ja määranud lepingus ka intressi, siis intressi osa saad endale välja maksta pidades kinni tulumaksu ja deklareerides väljamakse Maksuametile.

Samuti on ainult tulumaksuga maksustatud ka renditulu ja litsentsitasu. Täpsema info saamiseks uuri asjatundjalt või loe seadust.

– Dividendid

Dividendide tulumaks on 20/80 ja selle maksab ettevõte. Seega kui määrad endale dividende 1000 €, siis see on netosumma. Maksud pead arvutama juurde.

Maksu- ja Tolliametile esitatavaid aruandeid on mitmeid. On aruandeid, mida tuleb esitada kord kuus ja aruandeid (INF-vorm), mida esitatakse kord aastas.

TSD

Määrates endale palka ja tasudes seda iga kuu, soovitan juba palgata raamatupidaja või vähemalt keegi, kellega konsulteerida, sest palga maksmisega tuleb igakuiselt esitada TSD. See on maksuameti vorm, kuhu deklareeritakse kellele ja kui palju palka maksti ning kui suured on palgalt makstavad maksud. (Vormi on kerge täita, kuid eelnevalt soovitan konsulteerida asjatundjaga – ka Maksuamet saab aidata).

Juhul, kui maksad endale vaid töötasu, siis soovitan avada konto LHV pangas, sest LHV on turule toonud teenuse LHV Connect, mis deklareerib palgamakse sinu eest. Uuri lisaks LHV Connect.

TSD vorm tuleb täita ka siis, kui sa oled teinud firmast väljamakse, mis ei ole ettevõtlusega seotud kulu – ehk siis kui sellelt väljamakselt tuleb maksta makse (siin on mitmeid erisusi nt toitlustus, omatöötajatele tehtavad soodustused, kingitused teatud juhtudel, erisoodustused, dividendid jne).

Maksude kohta saad infot ka Maksuameti kodulehelt www.emta.ee. Maksuseaduste originaaltekstid on kõik saadaval tasuta www.riigiteataja.ee.

KMD

KMD on Käibemaksudeklaratsioon, mille aruandeperiood on kalendrikuu, kuid selle aruande esitavad vaid ettevõtted, kes on käibemaksukohustuslased või piiratud käibemaksukohustuslased. 

Kuna sageli tuntakse muret, kas ettevõtte tulult peab ka maksu maksma, siis kinnitan siin üle, et Eestis ei kehti ettevõtte tulumaksu puhaskasumilt. Ehk kui aasta lõpus (parem kui oled kursis varem) selgub hea uudis, et sinu ettevõte on kasumis, siis sellelt kasuminumbrilt iseenesest maksu tasuma ei pea.

Küll aga pead maksu tasuma siis, kui sa soovid selle kasumi välja võtta. Kasumi saad välja võtta dividendidena ja dividendidelt tuleb tasuda tulumaksu.

Isegi, kui sul on väga väike firma ja sa palkad raamatupidaja kord aastas, on sinul kui ettevõtjal vaja teada oma firma jooksvat seisu ehk sul tuleb luua oma süsteem, mis aitab hoida ülevaadet sellest, kui palju firmasse raha tuli, kui suured on kulud, kellele võlgu ollakse jne.

Mida parem ülevaade sul igakuiselt oma firmast on, seda vähem üllatusi on sul aasta lõpus.

Toredat ettevõtjaks olemist!

– HELINA

P.S. Olen saanud juriidilist nõustamist puudutavaid küsimusi. Kahjuks puudub mul pädevus nendele küsimustele vastata. Küsimused nagu kuidas firmast osakapitali välja võtta, osanikke valida või millised õigused mul firmas on, ei ole kahjuks minu pädevuses. Samuti ei saa ma nõu anda turunduse ja müügivallas.

P.P.S Antud postituses olevad soovitused baseeruvad minu isiklikul kogemusel ja tasu ma selle eest ei saa.

LOE LISAKS:

Firma asutamisest saad täpsemalt lugeda Äriseadustikust, mille leiad riigiportaalist www.riigiteataja.ee.

Häid artikleid leiad ka siit:

https://www.eesti.ee/et/ettevotlus/ettevotte-loomine/osauehingu-asutamine

https://www.eesti.ee/et/ettevotlus/ettevotte-loomine/taeisuehingu-ja-usaldusuehingu-asutamine