Kirjutasin selle blogi 13. mail 2019, mis avaldamist minu blogilehel ei leidnud. Kuna tegemist on siiski näitliku protsessiga, kuidas mõttetreeningut kasutada, siis pakun selle kirjutise sulle nüüd lugeda.

Mu lapsed lähevad magama kell kaheksa. Magavad terve öö ja õhtune aeg on minu.

Ma olen kolme tütre ema. Kaks väiksemat on vanuses neli ja kaks. Ma töötan raamatupidajana ja samal ajal olen teisel ringil, et ehitada üles oma mõttetreeningute äri.

Ma õpetan eesmärke saavutama. Õpetan kuidas on võimalik, et see, mida meie elus veel täna ei ole, võib saada meie elu osaks, kui me järgime loomisprotsessi.

Minu murekoht oli õhtune aeg. Soovisin seda aega endale, kuid paraku kulus see väsinud laste jõuramisele. Mul oli vaja seda vaba aega luua.

Neli kuud tagasi oli minu tegelik olukord järgmine: neljane läks voodisse kuskil pool üheksa, kuid uinus kell üheksa, pool kümme. Nooremat sain hakata magama panema kuskil 21:15 ja ta jäi heal juhul magama kell 21:45, halvemal juhul 23:00. Ja kui mul õnnestuski ta varem voodisse saada, tõusis ta juba tunni aja pärast üles ja nõudis, et ma tema kõrvale tuleksin.

Täna panen noorema magama kell 18:30 ja ta magab juba 18:45. Siis jääb mul aega, et vanema lapsega raamatut lugeda ning täpselt kell 20:00 on ta voodis. 20:15 magavad juba mõlemad. Õhtune aeg on minu.

Muutuse loomise esimene ja ainus reegel on: mõtlemine peab muutuma. Mil moel sa seda teed, ei oma erilist tähtsust.

Mõttetreeningus kasutan täna mõtete muutmiseks erinevaid oskusi alates märkamisest kuni visualiseerimiseni. Enesesisendused ehk afirmatsioonid on aga olnud pikka aega minu ainus tööriist, mida ma oskasin kasutada.

Afirmatsioone olen kasutanud eelkõige oma tundemaailma juhtimiseks. Neil on mulle eriline mõju. Need rahustavad. See on oluline, sest avastasin juba ammu aega tagasi, et võin oma keha ükskõik mida tegema panna, kui minu tundemaailm püsib rahulikuna.

Minu valem: Afirmatsioon olgu kõnetav. Olukorras kasutatav.
Tegevusele suunav. Soovitud tulemust loov.

Kuna olen pikalt afirmatsioonidega töötanud ja neid enda peal kasutanud, siis tean milline neist võiks minu elus toimida ja milline mitte. Mitte kõigist pähe turgatanud lausetest ei saa afirmatsiooni.

Esimene enesesisendus, mille tegelikku mõju ma hakkasin oma elus märkama, oli tsitaat Wayne Dyerilt:

Tuli välja, et selle tsitaadi keerukus ja mõtte sügavus tulid tsitaadile kasuks. See sundis mind peatuma ja mõtlema. Tegevus, milleks vähestel aega on ja veel vähemad sellele teadlikult aega annavad.

Niisiis avastasin midagi, mis aitas mul mõtteid muuta.

Siin on kolm olulist kasu, mida enesesisendused võiksid meile pakkuda.

Enesesisenduse esmane ülesanne on tekitada muutus meie harjumuspärastesse mõtetesse.

1. Harjumuspäraselt seostan ma oma mõtetes situatsiooni ja afirmatsiooni: kell on 20:00, lapsed ei maga.
2. Afirmatsiooni abil loon enda mõttesse uue reaalsuse: "Mu lapsed lähevad magama kell 20, magavad terve öö ja õhtune aeg on minu".
3. See istutab minu teadvusse idee, mille mõjul hakkan olukorda teisiti nägema.

Enesesisenduse teine ülesanne on luua uusi ideid ja lahendusi.

1. Uue idee mõjul tekivad minu teadvusse uued ideed – küsimused, millele vastates loon probleemist parema arusaamise.
2. Miks vanem tütar ei ole voodis kell 20:00? Sest emme ei suuda töö asju lõpetada ja lapsega hambaid pesema minna.
3. Miks noorem ei saa kell 20:00 magama minna? Sest mul on lugu: vanem peab kindlalt kell 20:00 voodis olema. Ja kui ma panen nad koos magama, ei uinu kumbki. Asi hakkab venima.

Enesesisenduse kolmas ülesanne on tekitada muutus käitumisse.

Arvasin kogu aeg, et noorem lihtsalt ei jää varem magama, sest see on temaga sünnist alates nii olnud. Valisin mõtte, et ta on öine laps. Selle mõtte tõttu ei märganud ma, et tegelikult tahtis ta juba kell 18:00 magama minema hakata. Kõik märgid olid olemas, kuid mina ei näinud, sest minu teadvuses oli mõte: ta niikuinii ei jää varem.

Enesesisenduse kasutamine fokusseeris mu teadvuse eesmärgile ning tõi nähtavale kõik võimalused, mis selle eesmärgi seadmiseks minu jaoks saadaval on.

Muutsin oma käitumist. Lõpetasin töö varem, suunasin lapsed varem hambapessu ja panin noorema varem magama.

Nüüd on sellest harjutusest möödunud pea kolm aastat. Loomulikult ei ole iga õhtu olnud minu jaoks vaba ja loomulikult ei ole ma nüüd vaba laste magamaminekuga seotud probleemidest.

Mis sai aga selle mõtteharjutusega muudetud oli minu mõtteprotsess ja valikud tegevustes. Ma ei arva nüüd, et olukord on parandamatu, vaid olen pidevalt teadlik, mil moel saan ma oma soovi – õhtune aeg on minu – paremini teotada. Kuna lapsed kasvavad, siis ka olukord muutub. Tuleb leida uusi lahendusi ja teha muutusi.

See kõik kuulub elu juurde. Kuid kuna ma tean, et ma suudan olukorda muuta muutes enda mõtlemist, siis ei ole mitte-meeldivad olukorrad enam ahistavad.

Kasutan mantrat: kõik on muudetav.