Kõik tunduvad aru saavat, et tulemuse saavutamiseks on vaja saada oma keha liikuma, st tegutsema. Müsteeriumiks kipub aga jääma protsess, kuidas siis ikka panna end tegema neid eesmärgipäraseid tegevusi, mida eriti ei taha. Seetõttu leitaksegi libapõhjuseid nagu oskamatus planeerida, vähene motivatsioon või aja puudus – ükski neist ei ole tegelik põhjus, miks me ei tee ära neid tegevusi, mida oleme endale lubanud.

Juba Napoleon Hill tõi välja tulemuste loomise valemi. Tal on 16 peatükki, mida ta käsitleb. Kui seda tundub palju, siis kuidas oleks kolme printsiibiga.

Lugedes tema raamatut vist peaaegu sada korda, hakkasin neid ideid mõistma ja lõin endale arusaamise, mis on tegevusetuse tegelikud põhjused.

Me tahame öelda, et "mul pole aega", me tahame öelda "ma ei viitsi", me tahame öelda "ma pole distsiplineeritud", "järjepidev" või mõni muu vabandus, mis on lihtsalt mõte meie peas, kuid ei väljenda tõde selle kohta, miks me ei tee seda tegevust ära. 

Kui jätta ilustused ära, siis põhjus, miks me ei tee mingit tegevust, on lihtsalt selles, et me ei valinud seda teha. See on kõige ausam, kõige lihtsam ja kõige tõesem vastus, mida sa endale anda saad. 

Nüüd siis veidi keerulisemalt.

Siin saad leida vastuseid Napoleon Hilli raamatust "Mõtlemist muutes rikkaks".

Kui 16 peatükki on sinu jaoks palju õppida, siis vali need kolm: selgus eesmärgis, usk, ja otsus. Nendest piisab.

Juhul, kui sa ei saa oma keha tegevusse, siis otsi põhjust nendest kolmest printsiibist. Loomulikult saame me kõik selle veel väiksemateks osadeks võtta, kuid räägime täna nendest printsiipidest seoses tegutsemisega.

Ükskõik millist probleemi sa vaatad, siis kõige suuremaks takistuseks saab selguse puudus. Me ei tea või õigemini, me pole võtnud vaevaks, et mõelda, mida me endalt ootame. Jah, just sellisel viisil sõnastatuna on vastus õige. Me eelistame mõttelaiskust.

Mida ma selguse alla mõtlen? Mõtlen seda arusaadavuse ühikut, mille alusel sinu aju saab sinu käsku täita.

Seda, kas sa oled jõudnud oma selguse ühikuni või mitte on lihtne mõõta – kas sa tegutsed? Öelda endale "ma tahan võtta kaalust alla" on sõnum kehale, mis keha ei liiguta. Keha lihtsalt ei saa aru. Või kui saab, siis sa näed oma kaalu langemas.

Öelda endale, ma ei taha õhtuti näksida, ei klassifitseeru piisavaks arusaadavuse ühikuks, sest sa näed oma keha minemas külmkapi juurde uut ampsu võtma.

Mul tuleb paremini planeerida, mul pole aega iseenda jaoks, ma ei taha nii palju töötada – need kõik on liiga segased käsklused, mida sinu aju ei mõista.

Seega võta vaevaks ja istu endaga maha ning räägi läbi. Mida sa siis tahad ja mida sa oma kehalt ootad? Milliseid käsklusi peab aju sinu kehale andma? Ja kuidas sina saad oma aju aidata?

Luues selguse, detailse selguse nendes küsimustes, õpetad sa oma keha tegutsema.

Teine põhjus nagu Hill välja toob on usk. Kui sa ei usu, sa ei tegutse. Küsimus, mida sa aga endale esitada tahad on usun mida või usun millesse?

Kui sa valid endale eesmärgi, mis on midagi muud, kui sinu tänased tulemused, siis on ju siililegi selge, et sa ei usu selle eesmärgi saavutamisesse. Vastasel juhul oleks see eesmärk sul juba saavutatud. Mõistad?

Küsimus ei ole selles, kas sa usud, et saad kaalust alla või kas sa usud, et teenid sada tuhat euri. Alusta pigem sellest, kas sa usud, et suudad ära teha selle esimese sammu ja siis järgmise ja siis järgmise?

Me arvame, et motivatsioon on see, mida me vajame, et hakata tegutsema, kuid see on järjekordne vale.

See arvamus on tulnud sellest, et motiveerituna tundub asi lihtsam. Ja see on tõde. Miks? Sest motiveeritud olles ei räägi me endale lugusid kui raske see ülesanne on või et kui väga ma seda ikka teha ei taha. Meie mõtted on muutunud.

Seega pane tähele, kui sa usud, et oled motiveeritud, siis sa tegutsed. Kuid olla motiveeritud ei tähenda, et sa usud tänasel päeval oma lõppeesmärki. Sa oled valmis uskuma, et see juhtuks ja sa tegutsed. Ja nüüd oled sa keskendunud ainult tegutsemisele. Kõik, mida sa usud on usk sellesse tegevusse.

Mõttetöö on igatpidi läbi põimunud ja raske on hoida ainult ühte kitsast joont ja sirgeid seoseid. Kui ma rääkisin, et motiveerituna olles oled kaasanud sa usu, siis selleks et olla motiveeritud oled sa ka tegelikult teinud otsuse olla motiveeritud ja teha need tegevused ära.

Huvitav on jälgida, kuidas üks printsiip toetab teist. Tundes endas väikest motivatsiooni, saad end toetada otsusega. Ja kui oled juba otsusel lubanud end tegevusse viia, märkad, et oled motiveeritud.

Tulemuste loomise ja tegutsemise saladus ei seisne kunagi ühes komponendis, see on alati seoses. Saame enda aidata, kui märkame oma kehas toimuvat ning oskame oma keha toetada.

Niisiis, soovid sa tegutseda ja liikuda eesmärgi poole või oodata motivatsiooni?

Mina soovitan tegutseda. Ja kui see esialgu ei tundugi nii lihtne, siis sellest pole midagi. Alusta selgest mõtlemisest. Sea küsimuse alla kõik mõtted, mis sul on ja täpsusta oma ideid igal võimalikul juhul.

Kui sa näed, et kehale antud käsklus ei tööta, siis mõtle kuidas sa saaksid end teisiti suunata. Küsimus ei ole kunagi selles, et su keha ei tahaks tegutseda. Küsimus on alati kommunikatsioonis sinu ja sinu keha vahel.